omaloomingut kui ka teiste heliloojate laule. Folklaulu esitab üks laulja või väike ansambel.Esitajad saadavad oma laulu reegline ise.Sageli on pillid naturaalsed, kuigi pole välistatud ka elektrilised instrumendid. Folkmuusika alla paigutatakse ka ühiskondlik-poliitilise sisuga protestilaul, mis võtab seisukoha mitmesuguste ühiskonna väärnähtuse suhtes, nagu sõda, rassism, looduse kahjustamine jne.Paljud tuntud folklauljad on olnud väljapaistvad inimõiguste eest võitlejad. Protestilaule lõid ja esitasid näiteks legendaarne USA töölislaulik Joe Hill( 1879 1915 ), mustanahaline laulja Paul Robeson(1898-1976) ja XX sajandi legendaarseim Ameerika laulik Woody Gutherine(1912-1967). Omaette zanrina vaadatakse folkmuusikat alles alates 1950.aastatest, kui folklaul saavutas Ameerikas laia kõlapinna ja populaarsuse.Tänapäevaseks folkmuusika isaks peetakse Pete Seegerit(1919), kes hoiatas popmuusikauputuse eest ning kutsus üles avastama oma maa rahvamuusika rikkusi
edastamisel. Folklaulu esitatakse ühe laulja või väikese ansambli poolt, saateks naturaalsed pillid- kitarr, bandžo, suupill, viiul. F olklaulu repertuaari kuulub nii uuem at folkloori, omaloomingut kui ka teiste heliloojate laule. Folkmuusika alla paigutatakse ka ühiskondlik- poliitilise sisuga protestilaul, mis toob esile mitmesuguseid ühiskonna pahesid nagu sõda, rassism, looduse kahjustamine jne. Enamik folklauljaid on olnud väljapaistvad inimõiguste eest võitlejad. Protestilaule lõi ja esitas legendaarne USA töölislaulik Joe Hill (1879- 1915). Tema tööd jätkas neegerlaulja Paul Robeson (1898- 1976), kellel 1950 anti rahupreemia progressiivsete ideede propageerimise eest. Tänapäeva folkm uusika “isaks” loetakse P ete S eeger’it (s.1919), kes kutsus üles avastama oma maa rahvamuusika rikkusi. (Tema isa Charles Seeger oli muusikaprofessor, dirigent ja etnoloog, kes hakkas esimeste hulgas süstemaatiliselt koguma ameerika rahvamuusikat