Äratuse all on mõeldud seda, et peale fosforiidisõda sai rahvas aru, et tuleb midagi ette võtta, hakati osutama rohkem vastupanu. Mina nõustun selle seisukohaga, sest peale fosforiidikampaaniat tekkisid uued organisatsioonid ja eesti rahvas tundis end rohkem ühtsena. 2. Moskva võis laiaulatuslikust fosforiidikaevanduse ideest loobuda sellepärast, et selle vastu korraldati proteste, seda taunisid ajakirjandus ja keskkonnaorganisatsioonid ning toimus ka protestikirjade kampaania. NSV Liidus juba toimunud muutustest võisid seda mõjutada näiteks Mihhail Gorbatšovi glasnosti poliitika ja Tsõrnobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroof, mis lõi aluse keskkonnaprobleemidest kõnelemiseks. 3. NSV Liit hävitas omariikluse aegseid sümboleid ja mälestisi, et vähendada Eesti rahva ühtekuuluvustunnet ning eneseteadvust ja sümboolika hävitamise abil hävitada ka ühtset
hakkasid Maanõukogu juhatusele laekua üha uued kaebused, milles protesteeriti keskvõimu esindajate omavolitsemise vastu. Vahepeal aga veel üks Maanõukogu istunud (27.12 erakorraline koosolek, kus arutati eesti kaitsevõimalusi, SB protektoriaadi soovimine). 27.12 lükati edasi Asutava Kogu (AV?) valimised teadmatusse kaugusesse, need ei olnud ajaliselt piiratud. Jaanurai lõpuks Maanõukogu juhatus otsustas kokku kutsuda veel ühe erakorralise istungjärgu, mis avati 01.02, algas protestikirjade ettelugemisest. Protestijate toetuseks astusid välja sotsdemid, esseerid (vasakp), ja paljud teised erakonnad. Neid toetas ka Maanõukogu juhatus ja eriti selle esimees Aado Birk. Ei langetatud küll mingit konkreetset otsust, kuid andis tunnistust, et Maanõukogul on kadumas usaldus AV vastu. AV esines tagasiastumisavaldusega. Tagasiastumisest teatas ka ülemjuhataja Johan Laidoner. Nii järsk reaktsioon kainestas Maanõukogu saadikuid tunduvalt. Sõda aga ei olnud
annaabi.ee 
