Laulev Revolutsioon Laulev Revolutsioon on poeetiline ühisnimetus aastatel 1988 kuni 1991 Eestis toimunud rahvuslikele meeleavaldustele kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. 1987. A kevadel puhkes Eestisse kavandatud keskkonnaohtlike fosforiidikaevanduste vastu massiline protestikampaania niinimetatud fosforiidisõda. Noor helilooja Alo Mattiisen ja luuletaja Jüri Leesment lõid laulu ,,Ei ole ükski maa" mis rõhutas kõigi eestimaalaste ühtehoidmist ning solidaarsust Virumaaga. Laulu eri salme esitas kokku kümmekond tollase ENSV armastatumat lauljat ning see sai kiirest väga populaarseks. Tõeline laulev revolutsioon sai alguse aga 1988. A kui isamaaliste laulude esitamine massiüritustel muutus tavaliseks
ümberkorraldamist ja liberaliseerimist. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ja järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus. Perestroika ajal leidsidki Eestis aset esimesed rahvaliikumised ja tekkisid demokraatlikud organisatsioonid. Nimelt esimesed märgid ühiskondlike olude märkimisväärsest muutumisest hakkasid Eestis ilmnema 1987. a kevadel, kui tuli avalikuks NSV Liidu keskametkondade kava rajada Põhja-Eestisse Lääne-Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti taasiseseisvumisprotsessis, sest algsele keskkonnakaitselisele teemale lisandusid peagi ka poliitilised teemad. Edaspidi hakkasid Eestis tekkima mitmed organisatsioonid. 1987. a augustis loodi Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP–AEG). Selle eestvedamisel toimus samal kuul Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, mille eesmärgiks oli päevavalgele tuua 1939. aasta Hitleri-Stalini
sajandi teisel poolel toimunud eestlaste ärkamisajaga: kasvas eestlaste rahvustunne, hakati pidama rahvuslikke suurüritusi, algas eestlaste võitlus oma poliitiliste õiguste suurendamise eest. Esimesed märgid ühiskondlike olude märkimisväärsest muutumisest hakkasid Eestis ilmnema 1987. a kevadel, kui tuli avalikuks NSV Liidu keskametkondade kava rajada Põhja-Eestisse Lääne- Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti taasiseseisvumisprotsessis, sest algsele keskkonnakaitselisele teemale lisandusid peagi ka poliitilised teemad. Edaspidi hakkasid Eestis tekkima mitmed organisatsioonid. 1987. a augustis loodi Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP–AEG). Selle eestvedamisel toimus samal kuul Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, mille eesmärgiks oli päevavalgele tuua 1939. aasta Hitleri-Stalini
Tema eesmärgid drastiliselt alandada makse ja laiendada kodanikuõigusi võeti küll vastu, kuid lahjendatud kujul. Kennedy pani ka aluse kosmoseprogrammile ja asutas Rahukorpuse, mis saadab ameeriklasi abistama arengumaid. Kodanikuõigused kodanikuõiguste liikumine jõudis haripunkti 1963. ja 1965 aasta vahel. 1963. aastal sai liikumise sümboolseks keskuseks Birmingham Alabama osariigis, kus otsustatti korraldada korduvaid massimeeleavaldusi segregatsiooniseaduste vastu. Protestikampaania pöördepunktiks sai maikuu, kui politsei meeleavaldajate vastu jõhkrat vägivalda kasutas. Ehkki see sündmus oli juba iseenesest sokeeriv, oli see ka üks esimesei kordim kui televisioonis edastatud kaadrid mõjutasid pljude maade avalikku arvamust vaid mõni tund pärast sündmuse toimumist. Pildid lõunaosariikide politseist , kes laseb koerad ja suunab veekahurid mustanahaliste laste vastu, jäid igaveseks meelde. 1963
annaabi.ee 
