Eesti Kirjanduse Ajalugu II
ebatäpse riimi innustus lepib liigjuhuslike kooskõladega. Sotsiaalse kaastunde ja protesti laulikuna saavutas ta kõrgtaseme
luulekogudes „Peipsist mereni“, „Maha rahu“ ja „Kaks leeri“. Aktiivset hoiakut eelistas ta väljendada objektiveeritult,
eluseikadest kujutamiseks valitu kaudu. Valik oli ilmekas, kutsudes esile parempoolsete ringkondade rünnakuid. Ta viljeles
detailirikkaid värssportreid kriisiaastate elukitsikuses kannatajatest, väärikaist tööinimestest, protestijatest, dissidentidest
ning dünaamilisi ja konkreetse pildistikuga olustikuvisandeid linnaelu argipäevast. Nooruslik reipus ja eluhoog kumavad
läbi raskemategi ainete käsitlemisest, luues virgutava kontrasti või avardava vaatenurga.
1930ndatel vaibub Sütiste kriitiline hoiak ning muutub temaatika. Lüürilised kirjeldused rikastavad Sütiste luuulet maaelu
ja looduse vaatluserksa ja värvika kujutuse ning välisreiside tähelepanekutega. Tugevneb mõtteline alge, mis väljendub