Nüüdiskirjandus
külakirjeldus on midagi sellist, mis esitab meile sellise normaalse kristliku, edasipüüdliku
maailma. Õunapuu külakujutuse puhul on realismi kõrval aga suur osa ka müstikal
arusaamatustel, nõidusel, unenägudel. Nii, et mingisugune selline normaaln, rahulik elu
asendub siin teatud erandlike sündmustega, eriliste isikutega, kellel on mingid võluvõimed ja
kes hälbivad normist. Sealt edasi see eesti gootika muidugi vastandub siin kristlikule
maailmakäsitlusele. Kogu seda protestatlikku usku naeruvääristatakse, tehakse ta
pilkealuseks. See pole midagi sellist, mida tegelased väga usuksid, või kui usuvad, siis on see
usk äärmiselt liialdatud. See vastuolu kristliku õpetusega ning kristluse kriitika on Õunapuu
loomingus üks läbivaid teemasid. Ta on avalikult teatanud, et tema on ateist. Ta on avalikult
igasuguse kiriku ja selle tegevuse kriitik ja hukkamõistja.
Klassikaliste eesti külajuttude olulisimaks keskmeks on kas siis sotsiaalsus või
annaabi.ee 
