16.saj-Liivimaale jõudis usureform. Jumalateenistusi hakati pidama eesti keeles. Hävitati tohutult kirikute vara. Rajati jesuiidi kolleegium. Tuli välja esimene eestikeelne lauluraamat. Georg Müller avas pühapäevakooli, kus õpetati laulma. Pillimeestel oli raske aeg, sest teenistuses olid vaid tornipuhujad. 17.saj-1632 asutati TÜ. Esimene eesti protestanlik lauluraamat. Ilmus Toomkiriku õpetaja lauluraamat. Asutati Õpetajate Seminar. 18-19saj.-Laastas katk, olulised inimesed surid. Balti-saksa kultuur elavnes. Tekkis esimene asjaarmastajate teater. Tallinnas käis Madam Tilly ooperi seltskond. Avati professionaalne teater. K.F.Korell sündis Hageris, on esimene eesti päritolu kutseline muusik. Ta oli viiuldaja, ooperi laulja, kapellmeister ja muusikaõpetaja. I laulupidu-Toimus 17.06.1869 Tartus. Osa võtsid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid.
väikeriikides.Kas Preisimaa siiski sobib Saksamaa juhtriigiks ? Suudab ta saksa riiklust koos hoida? Tuleb tõdeda, et Preisimaa ükskult võttes teistega võrreldes on kõige suurem nii territooriumilt kui rahvastikust e sõjaliselt kõige tugvam . Samas kui vaadelda Preisimaad ennast, siis näeme ,et Preisimaa on jagunenud Kahteerinevasse osasse : Ajalooline Preisi plu Brandenburg, mis on kindlasti maj Saksa mahajäänumaid osasid valdavalt agraarne saksamaa osa. Protestanlik osa Preisimaast ja protestantlus on tugevalt seotud Preisi kuningakojaga Hohenzolleritega. Teine osa on Preisimaa katoliiklium osa, maj jõukam , kuid ilma erilise pol hääleõiguseta. -> Preisimaa ürit kõrvaldada Reinimaa katoliiklaste hääle . Vaadates Preisimaad Saksamaa üldises kontekstis , tuleb Preisimaa maj nõrkus eriti hästi esile. Kesk Saksamaa katoliiklikud piirkonnad muutuvad palju jõukamaks, kui Preisimaa ( Maksavad suurema osa Saksamaa keisririigi osas eelarves)
annaabi.ee 
