Nõukogude Liidu ajalugu
kollektiviseerimisprotsessi õigelt teelt kõrvale kallutada. 1931 järgmine protess nn Tööstuspartei
liidrite üle. 1931 veel üks protsess VSDTP KK Vm org- vähemlaste organisatsioon, taas olematu.
Kõik protsessid toimusid avalikult, neist räägiti palju. Oluline ka see, et kõik süüalused
tunnistasid kohtus ise ennast süüdi. Osaliselt saavutati kindlasti füüsilise mõjutamisega, osalt ka
psühholoogilise mõjustamisega- ähvardused perekonnaliikmete vastu, lubadused jne. Nendest
protessidest sai alguse stalinistlikule perioodile iseloomulik kohtupraktika, kus kõige olulisem
polnud mitte jälitusorganite poolt kogutud süütõendid, vaid kohtualuste „puhtsüdamlik“
ülestunnistus. Protsessid olid vaid jäämäe tipp, kõigil neil oli kohtu all paar-kolmkümmend, 40
inimest. Kõigi nendega kaasnes ja neile järgnes massiline samalaadsete töötajate arreteerimine.
Arreteeriti välja palju raudteetöölisi pärast Šahtõ protsessi. Massiliseks kujunenud protsessid ei
annaabi.ee 
