3.Loeng (16.veebruar 2009) Elu areng Maal: 1. Pre C 2. Paleosoikum, trilobiidid 3. Mesosoikum, saurused 4. Kainosoikum, inimene Arhaikumi atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Vanimad elu jäljed: 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraalias. 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanused .. Proterosoik: proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. (2500-542 milj. Aastat). Paleosoikum: algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat a lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Poleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks. Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn ''Kambriumi plahvatus'', mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid.
pealetung, maismaataimed pehme kliima Kambrium Merevetikad Mereselgrootute (542) levimine, esimesed selgroogsed Aguaegkond(proterosoik Mandri Eukarüootsete organismide teke, esimeste um) (2500) jäätumine hulkraksete ilmumine Ürgaegkond(arhaikum) Prokarüootsete organismide teke (4600) 5. MAA SISEEHITUS Maa siseehitust võib võrrelda kanamuna ehitusega. Maa südamiku moodustab Maa tuum. Tuum koosneb omakorda tahkest sisetuumast ja tõenäoliselt vedelast välistuumast. Maa tuuma ümbritseb vahevöö
annaabi.ee 
