fantaseerimine) analüüs. 3. tänu intentsionaalsusele avaneb veel üks teadvuse omadus — funktsioon teatada tähendus. 4. vool tervikuna ja üksikelemendid on iseavanevad antused (Gegebenheiten). 5. teadvuse ajalikkus, ontoloogilisus, aktiivsus. 1905 vastuvõtu temporaalne struktuur 1. nüüd/praegu-punkt (esmane mulje) 2. retentsioon (retentio — peetus), st esmane nüüd-punkti teadvuses "hoidmine" ja järgnev retentsioonide jada 3. protentsioon (protentio — välja e. ette sirutama) st esmane ootus või eelaimdus, mis konstitueerib seda, mis toimub 4. Just aeg on teadvuse ühtsuse alus. Üleelamiste sisemiste faaside süntees, tähenduste voolu sünteetiline ühtsus. Intentsionaalne liin, mis läbib ja ühendab fenomenide voolu. (http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015) Tähenduse andmise aktis eristab deskriptiivne analüüs kahte aspekti:
sellele, et lauda ühelt poolt vaadates näen ainult teatud osa sellest, tekib mul asjast siiski tervik kujutlus, ma sünteesin tajus need osad juurde, mida ma ei näe - ajalised horisondid: retentsioon(eelnevate kogemuste sidumine uutega kuulates muusikat suudan ma sünteesida eelnevad noodid kokku uutega ja ainult seetõttu kuulen terviklikku muusikat, muidu kuuleksin vaid üht nooti) ja protentsioon(tulevikutaju eristan vale nooti, kuna eeldasin juba enne, et sellist nooti ei tohiks eelnevalt järgneda). Teatavates tingimustes iseloomustab neid asju, mida ma näen, teatud ajalist püsivust. Välja arvatud seal, kus ma seda ajalist püsivust ei oota. N: arvutis olles, kus pilt pidevalt muutub. -kinesteetilised horisondid kui ma liigun mingi objekti suhtes, avaneb mul sellest
annaabi.ee 
