Multikultuursus
sisuliselt maksumaksjate raha suunamine ühte või teise majandusvald-konda. Selline
majanduspoliitika esitab seetõttu küllalt kõrgeid nõudeid sotsiaalsele ja poliitilisele
kokkuleppevaimule eri sotsiaalsete gruppide, poliitiliste parteide ja regioo-nide vahel. On
võimalikud teravad süüdistused ülejäänud harude-sektorite ja regioonide diskrimineerimises. Võivad
tekkida ka erimeelsused tootjate ja tarbijate vahel. Erinevalt suhtuvad protektsionistlikusse
majanduspoliitikasse töötud ja need, kes arvavad, et tööpuudus neid ei puuduta.
Eeltoodud põhjustel on Eesti majanduspoliitika suuresti lootnud asjaolule, et investorite ja
kommertspankade otsuste põhjal koondub raha just sinna, kus ta kõige paremini ja kind-lamini toodab.
Üksiku (all)haru või ettevõtte senise edukuse Eestis on suuresti määranud tema enese tegelik võime leida
oma nišš maailmaturul, hankida vajalikke investeeringuid ja krediite, taastoota end edukalt jne