Euroopa Liit
osas. Eriarvamused puudutasid põllumajandustoodete importimise kaitseklausli mehhanismi,
st lävendi määramist, millest alates oleks importivatel riikidel õigus suurendada kaupade
tollitariife, et tulla toime impordimahu äkilise kasvu või liigse hinnalangusega. India ja Hiina
soovisid, et lävend oleks võimalikult madal, et kaitsta oma põllumajandust, kuid Ameerika
Ühendriigid olid arvamusel, et tegemist on ohtliku süsteemiga, mida saab kasutada
protektsionistlikel eesmärkidel.
Läbirääkimised ebaõnnestusid ka muude lahkarvamuste tõttu.
Hiina taganes oma kohustustest, keeldudes vähendamast kolme peamise põllumajandustoote
(puuvill, riis ja suhkur) tollimakse ning võtmast osa sektoripõhistest kokkulepetest seoses
tööstuskaupade hinnatariifide alandamisega. Selline kannapööre tekitas suuri probleeme
arengumaadele, kes sõltuvad piiratud hulgast eksportkaubast, Taile (riis), Aafrika riikidele ja
Indiale (puuvill) ning Brasiiliale (suhkur)