Aafrika ajalugu
Esimene esitas enda pretensioonid
ning 1894. a puhkes sõda. Adua lahingus 1896. a said etiooplased itaallastest võitu ning viimased pidid 40
aastaks Etioopiast loobuma. Suurem osa Somaaliast läks ikkagi Itaalia kontrolli alla ning sama juhtus ka
Liibüaga.
Saksamaa
Keisririigi huvi Aafrika vastu ärkas suheliselt hilja. On erinevaid seisukohti, mis nii juhtus, et enne 1880.
aastate alguseni poldud kolooniate vastu huvi tundnud. Pärast Berliini konverentsi hakkasid sakslased ka
mitmeid protektoriaadilepinguid sõlmima. On räägitud sellest, et Saksamaa kartis Suurbritannia huvide
ründamist ja tüli ei tahetud. Siiski õnnestus neil haarata viimasel hetkel päris head palad – selle taga olid
arvatavasti kaupmehed, kes sundisid riiki vallutama alasid, mida Bismarck pidas tüütuks kohustuseks.
Saksamaale kuulusid Saksa Ida-Aafrika – Tanganjika (vallutati 1891) ja Rwanda-Burundi, mis alistati
peamiselt läbi Saksa Koloniaalühingu tegevusele, kuhu kuulusid aktiivsed ärimehed ja poliitikud