Kõik nimetatud ioonid omavad keskset rolli ka osmootse tasakaalu regulatsioonis, mõjutades seeläbi veebilanssi nii rakkude ja rakkudevälise ruumi kui ka organismi kui terviku tasandil. Kloori ioonid on lisaks eelöeldule möödapääsmatult vajalikud maonõre olulise komponendi soolhappe sünteesimiseks. Maomahla normaalne happelisus on inimese seedesüsteemi häireteta talitluse põhitingimusi. Väävel kuulub proteinogeensete aminohapete tsüsteiini ja metioniini ning nende kaudu ka paljude valkude koostisse. Tsüsteiini molekulis esinevad väävlit sisaldavad tioolrühmad omavad märkimisväärset tähtsust valgu molekuli kõrgema struktuuri stabiliseerimises. Magneesiumioonid on kofaktoriks paljude, eelkõige raku energeetikas ja valgusünteesi protsessis toimivate ensüümide puhul. Eriti tähelepanuväärne on Mg2+ roll glükogeeni sünteesi ja lagundamist reguleerivates ensüümides
on nii ammoonium- kui karboksülaatrühm. 3. Aminohapete D- ja L- isomeerid: Aminohapete optilisi isomeere tähistatakse kokkuleppeliselt eesliitega L ja D ning nad eristuvad aatomirühmade ruumilise paigutuse alusel ümber α-süsiniku aatomi. Süsiniku aatomit, millega seondub neli erinevat rühma, nimetatakse asümeetriliseks süsiniku aatomiks .Asümeetrilise süsiniku olemasolu on vältimatuks eelduseks optiliste isomeeride tekkele. Kõigi proteinogeensete aminohapete puhul peale glütsiini on optiliste isomeeride olemasolu seega võimalik. Valkude sünteesimiseks kasutatakse kõigis elusorganismides siiski eranitult aminohapete L-isomeere. D-aminohapped on looduses haruldased, nende olemasolu on tuvastatud näiteks bakterite rakumembraanis ja rakusisestes membraanilistes struktuurides. 4. Valkudesse kuuluvate aminohapete klassifikatsioon külgahela struktuuri ja omaduste alusel: mittepolaarse hüdrofoobse külgahelaga aminohapped, polaarse
Alaniin, Valiin,Glütsiin. Vastavalt kõrvalahelale klassifitseeritakse aminohapped näiteks alifaatseteks, aromaatseteks, väävlit sisaldavateks, alkoholi sisaldavateks, aluselisteks, happelisteks ja amiidi sisaldavateks. Kõrvalahela iseloom on oluline faktor, mis määrab ära valkude konformatsiooni ja funktsiooni Aminohapete liigitus: Vastavalt esinemisele valkudes ja organismis: Proteinogeensed(vaid L-alfa- aminohapped, aproteinogeensed, proteinogeensete aminohapete derivaadid Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20), asendamatud aminohapped, derivaatsed proteinogeensed aminohapped. (saab kasutada aminohapete tabelit) 9 Kodeeritavad aminohapped: Kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Liigutus:happelised(Asp,Glu);aluselised(Lys, Arg, His), neutraalsed.
annaabi.ee 
