Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
Tõsi küll, erinevate valkude koostises esineb vaid 20 aminohapet
teadaolevast ligikaudu 300-st. Neid kahtkümmet nimetatakse proteinogeenseteks, ülejäänuid
aga aproteinogeenseteks aminohapeteks. Aminohapete molekuli keemilise struktuuri
peamisteks komponentideks on α-süsiniku aatom ning sellega seotud vesiniku aatom,
karboksüülrühm, aminorühm ja radikaal. Eesliide α viitab süsiniku aatomile, mis molekuli
süsinikuskeletis järgneb karboksüülrühma süsinikule. Kõik 20 proteinogeenset aminohapet
on ütlasi α-aminohapped, st aminorühm on nende molekulis seotud just α-süsiniku juurde.
Kuna aminohappe molekulis on ühtaegu olemas nii happeline kui aluseline komponent, võib
aminohape sõltuvalt keskkonnatingimustes ilmutada nii happelisi kui aluselisi omadusi, st
nii loovutada ümbritsevasse keskkonda vabu vesinikioone kui ka neid sealt endaga siduda.
Selliste omadustega aineid nimetatakse amforteerseteks ühendidetks ehk amfolüütideks,
annaabi.ee 
