Viirused
neist on proteaasne ja RNA-sõltuva RNA polümeraasi aktiivsus. Genoomi replitseerimiseks tekitatakse täispikkuses –RNA.
Viimasest genoomikolmandikust sünteesitakse mRNA (üle –RNA, nagu ma aru saan), millest kapsiidi- ja ümbrisevalgud. Viiruse
replikatsioonitsükli lõpus võib rakus olevast mRNA-st isegi 90% olla viiruslik. Struktuurvalgud toodetakse hilise polüproteiini (see
tagumine ots) proteaassel lõhustamisel. Esmalt toodetakse signaaljärjestus, mis seostub polüpeptiidiga ERil, seejärel
transleeritakse, glükosüleeritakse ja lõigustatakse ülejäänud jupist ümbrise valgud, mis moodustavad ogasid. Glükoproteiine
töödeldakse nagu normaalseid rakulisi, viiakse siis plasmamembraani. C-valgud moodustavad ikosaeedrilise kapsiidi, mis siis
seostub viiruse glükoproteiine sisaldavate membraanidega. Kapsiid seostub glükoproteiinse oga C-terminusega, ümbris tõmbub