Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
Ta ütleb
nimelt: hoopis vastupidi – kui kohus otsustab, et sinul on õigus, siis ma ei maksa, sest
meil oli ju kokkulepe, et alles peale esimest võidetud kohtuprotsessi tuleb mul
maksta, kui aga kohus otsustab, et sul ei ole õigus, siis ei ole siin enam millestki
rääkida, sest kohus ei mõista minult seda tasu välja.
Loomulikult ei ole sellel lool otsest filosoofilist tähendust. Kuid siin on meil
Protagorasega seostatult antud näide sotsiaalsest situatsioonist, kus on tegemist
kahe vastandliku väitega – üheltpoolt, et tuleb maksta, ja teiselt poolt, et ei tule
maksta – ja kumbki väide on argumenteeritud, antud juhul koguni veel täpselt sama
argumentatsiooniga. Niisiis sellised situatsioonid, millest kõneleb Protagorase teine
tees, olid võimalikud, ja tekitasid küsimuse, mille alusel valida erinevate vastandlike
väidete vahel niisugustes olukordades