periooditi võivad eritada viirust sülje kaudu, ilma et neilendil oleks nakkuse tunnuseid. Nakkuse ülekane Seroepidemioloogilised uuring ud on näidanud, et umbes 95% täiskasvanutest on EBVga nakatunud. See omakorda tähendab, et enamikul juhtudest kulgeb haigus sümptomite ilmnemiseta või tagasihoidlike kliiniliste nähtudega. Haigestunutest olulisema osa moodustavad 1524 aasta vanused noorukid ja noored täiskasvanud . Prospektiivsed uuringud kolledziõpilaste seas näitasid, et näiteks levib neil haigus eeskätt suudlemise teel . Väga harvadel juhtudel võib nakatumine toimuda vereülekandega, elundi- või tüvirakkude siirdamisega. Nakkuse ülekande viis lapseeas ei ole siiani selge. Arvatakse, et väikelapsed saavad nakkuse olmekontakti kaudu vanematelt või õdedelt-vendadelt, kes periooditi võivad eritada viirust sülje kaudu, ilma et neil endil oleks nakkuse tunnuseid
vestluse ineraktiivsele iseloomule üritavad vestlejad vastata võimalikult kiiresti Vestlustempo ülevalhoidmiseks toimub sõnumi planeerimine analoogselt suulise kõnega peaaegu samasuguselt teate transleerimisega. Kuna edasise teksti planeerimine võib nõuda rohkem aega kui plaaneeritud teksti transleerimine, tekivad produtseerimisele traditsiooniliselt suulisele kõnele eriomaseks peetud takerdused ehk prospektiivsed hesitatsioonid. Takerdusi väljendatakse jututoas tavaliselt mõttepunktidega. Mõttepunktidele lisatakse sageli üneeme- häälitus, millega suulises suhtluseses täidetakse kõnejärje hoidmiseks alateadlikult takerdusest tekkiv paus, nt tuttav na'gu on kyll aga... hmm... tqesti?. Jututoatekstides esinevad kõik suulise kõne levinumad partiklid ning ka nende protsentuaalne kasutussagedus on suulise kõnega erinev: levinumad artiklid on siis, nagu ning vat
annaabi.ee 
