Kõnetegevuse psühholoogia
ka omaette sõnadena.
Grammatilste mofremide selgekstegemine: vaja tutvustada konkreetseid situatsioone,
ruumisuhete väljendamiseks oin head nt skeemid, kus miski millegi suhtes asub jne.
Teksti tähendus: semantika + pragmaatika (mõte)
Foneeme sümboliseerivad grafeemid (kirjas tähed)
Põhifunk on aidta sõnu ära tunda ja teistest eristamine: nt on kuu, mitte puu, suu.
Prosoodika: rõhupaigutamine lauses mingile sõnale, ja sõnas mingile silbile. Eesti
keeles on selleks ka välde (ehk prosoodilne foneem). Häälikud oma suhtelise kestvuseks
on üheks välte tunnuseks. Et väldet ära tunda peame mõistma rõhulise (kaasrühulise)
kestvuse suhet, hääliute omavahelise kestvuse suhet. Lisaks on ka veel erinevus: maali ja
Maali. Prosoodika kehtib mingi terviku suhtes. Võin hääldada aeglaselt Maali või ka
kiiresti: Maali, tule siia! Küsimus on suhtelises kestuses!
Alakõnega tegelesemises (sellest üle saamises) on vaja võrdlevat hääldust!