Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
rühm venestuslaine ajal Eestisse tööle saadetud (tööstused jms), Nõukogude aeg ja V rühm – uued venelased, kes
massiliselt sisse rändavad pärast II MS-i. Passiivne teise keele oskus mõjutab esimese keele kasutamist, st et venelaste
kõnes esineb näiteks eesti leksikaalseid laene. Keeles esineb nii transferentsi, mis on leksikaalse, semantilise, foneetilise,
fonoloogilise, prosoodilise, grafeemilise, morfoloogilise ja süntaktilise ainese ülekanne ühest keelest teise ja konvergentsi,
mis on struktuuride, mallide jms sarnasemaks muutmine. Eestivene keeles võib esineda ka koodivahetust.
33. Eesti keel laenuandjakeelena.
Pea meeles, et sõnavara laenamine on alati kahesuunaline. Olgugi et baltisaksa ja eestirootsi keeled on pigem alamsaksa ja
rootsi keelest laenanud, on mõlemas ka teatud eesti mõjusid.