Keeleteaduse loengu materjal
· Pagulasena on Lehiste teaduslik tegevus kulgenud
Saksamaal ja USA-s, foneetika alal suurema osa
ajast Ohio osariigi ülikooli lingvistika osakonna
professorina.
· Lehiste enam kui 10 raamatu ning paarisaja
teadusliku artikli seas tõuseb eriti esile
monograafia "Suprasegmentaalid" (1970), mis on
pühendatud kõne prosoodiliste tunnuste
kirjeldamisele.
Eesti foneetika sisu ja probleemid tänapäeval
· eesti keele foneetika uurimisel on suuremat
tähelepanu pööratud prosoodiale kui
segmentaalfoneetikale.
· eesti keeles omapärane kvantiteedisüsteem, mis
pakub üldkeeleteaduse seisukohalt laiemat huvi.
· Nagu teisteski läänemeresoome keeltes, saab eesti
keeles leksikaalseid ja grammatilisi erinevusi
väljendada ka ainuüksi kvantiteedi abil, muutmata
sõna häälikulist koosseisu
Välted
· Paljusid eesti foneetikuid (nt Eek 1980, Krull 2001, Teras
2002) on huvitanud küsimus, kas I (lühikese) välte piir on