BUCKINGHAMI HERTSOG
tekitas pahameelt nii kardinal Richelieus kui ka kuningas Louis XIIIs. George Villiers oli
teinud neist kahest oma isiku ja eelkõige oma maa veendunud vastased.
George tahtis jällegi parlamendilt sõja jaoks raha küsida, tal oli vaja üle miljoni naelsterlingi,
kuid talle anti vaid 140 000 naela suurune krediit. Samal ajal küsis Sir John Coke laevastiku
jaoks 293 000 naela ja Taani kuninga jaoks 273 000. Et ühtki häält ei saadud, kuulutati välja
parlamendi prorogatsioon (11. juuli), kuid uuesti koguneti juba 1. augustil. George püüdis küll
parlamendilt krediiti nõuda, kuid sattus ohtu. Charles tahtis parlamenti laiali saata, aga George
ütles talle, et ta seda ei teeks. Charles ei kuulanud aga mitte ja suures segaduses saadeti
parlament laiali.
George Villers sõlmis teiste protestantlike riikidega Haagi liidu, samal aja saatis Charles laiali
juba järgmise parlamendi. Sellega sattus Cahrel ja Suurbritannia aina suuremasse sügavikku.