Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
jooksul. Sellest tulenevalt peab rehabilitatsiooni kohandama luumurru paranemise faaside
kohaselt. Vanemaealistel võib nii kalluse tekke kui stabilisatsiooni etapp pikeneda, kui on
tõendeid näiteks osteoporoosist (see võib olla siiski individuaalne).
Luumurd ja ümbritsevate kudede vigastus põhjustab kaebusi, näiteks:
• valu
• võimetus liigutada liigeseid üleval või allpool murru piirkonda
• lihaste nõrkus
• muutused proprioretseptsioonis
• verevarustuse aeglustumine
• muutused tundlikkuses.
Luumurru tagajärjel tekkiv kudede verejooks ning põletikuliste ainete formatsioon viib
ümbritsevate kudede ummistumise ning kokkukleepumiseni. Sellest, aga ka normaalsest
paranemisprotsessist ja immobilisatsioonist tingituna lühenevad, sidekoestuvad ning
nõrgenevad ümbritsevad lihased, pehmed koed ja liigesstruktuurid, põhjustades mõne kraadi
ulatuses postfraktuurset liigesjäikust