Rooma impeeriumi arhitektuur
Ta kiitles,
et oli saanud päranduseks savist Rooma ja pärandanud oma järglastele marmorist Rooma.
Marmor muutus tõesti keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks ning 1. saj lõpus eKr leiti
Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval). Traditsioonid ei langenud
unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim.
Vitruviuse arvamuse järgi tema traktaadis (27-25 e. m. a.) koosneb arhitektuur kahest
kategooriast: konstruktsioonist ja propotrtsioonidest, s.t. ehitise üksikosade vastastikustest
suhetest. Esteetilist printsiipi nägi ta eeskätt korrapärases süsteemis, kus konstruktsioon on
seostatud sammastega. Need vaated määrasid kindlaks rooma arhitektuuri alused ka
impeeriumiajastul.
Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane
peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum,
annaabi.ee 
