Loogika referaat
Kui uskumused on meelevaldsed, siis ei ole arutlemisel mõtet, sest
usutakse ikka seda, mida tahetakse.
Formaalse loogika määratlus
Loogika tegeleb propositsioonidevaheliste suhetega, uurides, mis teeb ühe propositsiooni
või (lõpliku) propositsioonide kogumi heaks põhjendiks mingile propositsioonile.
Õigustus (ehk põhjendus) seisneb mingile propositsioonile (uskumusele) põhjendite
esitamises. Iga põhjend on propositsioon. Lõplikku propositsioonide kogumit võib vaadelda
propositsioonina, mille kohaselt kõik kogumisse kuuluvad propositsioonid on tõesed
(propositsioonina, mis väidab kõiki kogumisse kuuluvaid propositsioone).
Loogika jätab üldjuhul kõrvale küsimuse sellest, kas põhjendid ise on tõesed või
põhjendatud (õigustatud). Epistemoloogia huvitub üldjuhul ka sellest küsimusest.
Põhjendi headus tuleneb üksnes tema suhtest õigustatava uskumusega ega ole seotud
põhjendi enda usutavusega. Seega tähendab põhjendi headus õigupoolest õigustuse
headust.