Kasvatus on alati praktiline, sotsiaalne tegevus. Dimensioonid: Üldine-eriline, sotsialisatsioon-personalisatsioon, traditsioon- reformatsioon KASVATUS JA TEADMISED Informatsioon on igasugune teade, kui tõele mittevastav või tühine see ka ei oleks. Traditsiooniliselt on teadmisi liigitatud vsastavalt sellele, mis on olnud teadmiste algallikas. (kogemus, arutlemine) Teadmiste liigid: Oskused ja oskamine, oskusi puudutavad teadmised, propositsionaalsed teadmised. Klassikalise määratluse järgi on teadmised hästi põhjendatud, tõesed, veendumust väljendavad. Ekslikud samastused ja vastandused: teooriaõpetus ja praktika (vastandus), hakitud teadmised ja teoreetilisus (samastus), teadmiste õpetamine ja eetiline kasvatus (vastandus), õpetus ja kasvatus (vastandus), abstraktne ja teoreetiline (samastus) Praktika ei ole teooria vastand. Teooria toimib ka praktikas. Teooria abil võib praktikat valitseda.
tingitud teadmiste ja informatsiooni mõistete segiajamisest. Informatsioon on igasugune teade, mis kujul see ka ei esineks, kui tõele mittevastav või tühine see ka ei oleks. Traditsiooniliselt on teadmisi liigitanud vastavalt sellele, mis on olnud teadmiste algallikas. Kas kogemus (empiria) või arutlemine (ratsionaalne viis). Niiniluoto esitab (1989) järgmised teadmiste liigid: 1. oskused ja oskamine; 2. oskusi puudutavad teadmised, oskusteave; 3. propositsionaalsed teadmised. Oskused ja oskamine. Esimene punkt puudutab teadmiste eelastet, selle mittekeelset vormi. Need oskused on liigiomased ning põhinevad instinktidel. Oskusteave. Teine teadmiste liik, oskusipuudutavad teadmised, oskusteave (know-how), on keskel kohal kasvatuses ja õpetuses. Oskusteabes on ühendatud teadmine ja oskamine. 25 Varjatud teadmised
annaabi.ee 
