KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE VASTAVUS PÕHISEADUSELE
Oluline on ka see, et karistusjärgseks
kinnipidamiseks võib antud sätte järgi isiku vanglasse paigutada teadmata ajaks (sisuliselt
antud kuriteo koosseisu puhul kuni 10.aastaks). Selline kinnipidamine võib osutuda
meelevaldseks, kui isikule ei pakuta karistusjärgse kinnipidamise ajal tugiteenuseid.
Kokkuvõtlikult on Riigikogu põhiseaduskomisjon seisukohal, et karistusjärgse
kinnipidamise regulatsioon on põhiseadusega (ja sellest tuleneva proportsonaalsuse
põhimõttega) kooskõlas ning sellist vabaduse piiramist õigustab põhiseaduse § 20 lõike 1
punkt 1, mille alusel võib vabaduse võtta kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti
täitmiseks. Põhiseaduse § 20 ja 21 on habeas corpuse doktriin ülemaailmselt tuntud sellise
4 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m
Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349
Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364
nime all. Komisjon leidis, et karistusjärgse kinnipidamise regulatsioon on kohane ja sobiv