a) või vajadusel Euroopa Nõukogu konventsioone). Kas kergemate kruitegude puhul võib vahistamismäärust kasutada? UK ja Hollandi kohtud on üle koormatud Poola ratta- ja kanavarguste juhtumite vahistamismäärustest. EL-i fookus õigusalases koostöös on raskel piiriülesel kuritegevusel. Euroopa Komisjon andis lahenduseks välja soft law instrumendi – käsiraamatu Euroopa vahistamismääruse kohta. Soovitusliku käsiraamatu kasutamine ei ole hea lahendus – kui raamotsus ei nõua proportsionaalsustesti, ei tohiks seda „jurude kirjutada“ käsiraamatu abil. Raamotsuse tekst vajaks muutusi, need tuleks sisse viia avalikku debatti ja seadusandlikku tavamenetlust kasutades. Keeldumine inimõiguste rikkumise kaalutlusel – eelduseks, et liikmesriik järgib inimõigusi, seda ei kontrollita vahistamismääruse menetluses, kuna liikmesriigid alluvad EIKi kontrollile. Raamotsuse preambulas erand p. 12. Lisaks preambula p. 13. Euroopa Kohus: Radu, Melloni
EIÕK leidis, et sõltumata tiheda perekondliku sideme olemasolule on kaebaja alalise elamisloa tühistamine ja väljasaatmine kooskõlast artikliga 8 (2) ühiskondliku turvalisuse huvides. Kaasustes Kaya vs. Saksamaa ja Onur vs. UK on EIÕK leidnud, et elamisloa alusel maal viibivate isikute, kes on raskete kuritegude eest korduvalt karistatud, väljasaatmine on rahvusliku turvalisusse huvides põhjendatud. Riigi majandusliku heaolu huvides EIÕK praktikas on kaasuseid, kus proportsionaalsustesti käigus leiab kohus, et üksikisiku subjektiivse privaatsusõiguse kaalub üles riigi majanduslik heaolu ning sellest tulenevalt on privaatsusõiguse riive põhjendatud artikliga 8 (2). Kaasuses Velosa Barreto vs. Portugal analüüsis EIÕK kaasust, kus majaomanik soovis üles öelda üürilepingut põhjusel, et ta soovis eluruumi ise kasutada. Portugali kohus leidis, et majaomanik ei ole põhjendanud asjaolu, et tal on eluruumi elamiseks vaja ning majaomanik esitas kaebuse EIÕK-le leides, et
annaabi.ee 
