Keemiatehnika alused
2.4 Läbikandeprotsessid
Iga läbikandeprotsess (kas energia- või massiläbikanne) saab toimuda eeskätt mingi
liikumapanevas jõu olemasolu korral (rõhkude vahe vee või gaasi liikumisel, temperatuuride
vahe soojusläbikande korral ning kontsentratsioonide vahe massivahetuse korral). Samuti
peab see sõltuma geomeetrilisest parameetrist, nt. pinna suurusest, läbi mille see protsess
saaks toimuda. Kuid need kaks asja ei kirjelda veel kõike, ning peab olema ka kolmas liige,
proportsionaalsuskoefitsient, mis kirjeldab kõik ülejäänud tingimused, mida kaks esimest
liiget ei hõlma (sõltuvalt lihtsustuse astmest), ning reaalse ja valemiga kirjeldatava protsessi
vahet. Neljandaks liigeks on aeg, mille jooksul läbikandeprotsess toimub. Seega, üldine
valem, mis kirjeldab läbikandeprotsessi, on järgmine:
M = k A X t, (2.12)
kus M on läbikantud soojuse/materjali hulk,
k proportsionaalsuskoefitsient,
A geomeetriline parameeter,
annaabi.ee 
