Üldine teatriajalugu I sügis
14. sajandi miraakli autorid teadsid, et vaatajat on vaja köita põnevusega, võte: ootus. Miraakel
sisuliselt keskaja esimene action tegevus ja põnevus on esikohal. Sel põhjusel erinevadki 14.
sajandi miraaklid enne seda sajandit kirjutatud dramaturgiast. Varem ei tahtnud liturgiline draama
kedagi õpetada, olid õpetuslikud teosed. 14. sajandil saab aga oluliseks üllatusmoment.
Tsunftid lähtuvad aga laada ja karnevali vaimust. See uus teater kaotab oma peenuse, ranguse,
proportsianaalsuse kõik selle, mis omane kiriku vaatemängule. Huvitab vähe karakterite loogika ja
tegevuse seotus. Sisulised asjad asuvad tahaplaanile. Esikohale asuvad vaatemängulisus,
pilgupüüdvus, perfektsus. Hilised miraaklid kuuluvad terviklikult juba sellesse kultuuritüüpi.
18. Farss
Vana testamendi tsüklid: maailma loomine, Luciferi põrgusse ajamine, suur veeuputus, Aadam ja
Eeva, Paabeli torn, Joosepi lood, jne lood; Uue testamendi tsüklisse kuulusid Ristija Johannese lood,
annaabi.ee 
