ONOMASTIKA ARVESTUS
Oluline on see, kuidas nimi kasutusse
tuleb. Ta peab oluliseks protsessi, mida kutsub nimepanekuks ehk ristimiseks. Selle teooria põhimoraal on see, et
nime määrab inimeste sotsiaalne vastasmõju. Enn Saari: nimi on nomineeriv keelend, mis ökonoomsel viisil
atributatsiooni vältides eraldab ühe isendi tema tülikalt sarnaste isendite seast. Tähendusetuse teooria on
tekkinud eelneva teadmuse mõjul.
Coates’il on teooria TPTP ehk the pragmatic theory of properhood, mille järgi ei saa öelda sõna vaadates, kas see
on nimi, vaid alles konteksti kaudu. Coates eristab nimel mõtet ja tähendust. Mõte on semantiliste suhete
võrgustik, kus osalevad keerukad sõnad (meronüümia, hüponüümia jt). Normaalsed keelesõnad, mis pole nimed,
on alati mõttega. Tähendus on üldkeelne – kui räägime sõnast, siis saame selle tähendusest sarnaselt aru. Coates
eristab osutamist/viitamist ja tähistamist
annaabi.ee 
