Elektrijaamad - eksamiks kordamine
Töölabasid on tavaliselt 4 või 6, suurte turbiinide tööratta läbimõõt võib olla kuni 10 m.
Turbiinide pöörlemissagedus on üldiselt väiksem kui sama võimsusega Francise turbiinidel ja
jääb tavaliselt alla 100 1/min. Eesti pisihüdroelektrijaamades on peaaegu eranditult kasutusel
Kaplani turbiinid. Seda liiki turbiinid võimsusega 40 MW on paigaldatud ka Narva
hüdroelektrijaama.
Kaplani turbiiniga väga sarnane on propellerturbiin. Erinevus seisneb selles, et
propellerturbiini labad on jäigalt ühendatud tööratta võlliga, mis teeb selle ehituse lihtsamaks.
Selliseid turbiine valmistatakse samasuguses nimivõimsus- ja nimikiirusvahemikus nagu
Kaplani turbiinegi.
Kopp- ehk Peltoni turbiin:
kujutab endast vesiratta edasiarendust, mis seisneb selles et tööratta lamedad labad on
asendatud kaheosaliste koppadega, millele suunatakse vaba veejuga. Juga jaguneb kaheks
(kopa mõlemale poolele) ja paneb tööratta pöörlema. Kopa optimaalne joonkiirus on
annaabi.ee 
