Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil,
maailmasõja vallapääsemise ees; pingestatust suurendab 2 asja: massihävitusrelvade olemasolu (tuumarelv) ja
peaaegu kontrollimatu relvastuse eksport kolmandatesse riikidesse.
3) vastasseisu globaalsus, mis avaldus kahel viisil:
– maailma kui teatud ruumi mõttes, vastasseisust ei olnud vaba mitte ükski piirkond maailmas, keegi ei
saanud tunda end täiesti ohustamatuna
– ei hõlma mitte ainult militaarsfääri, rõhutatud ka seda, et külm sõda ennekõike ohjeldamatu propagandism
ja kultuuride kokkupõrge.
4) kõige selle kõrval ka lokaalsed konfliktid, kus nö lasti aur välja. USA ja NL valduste kokkupuutepunktides
//nt Korea sõda, Vietnam, konfliktid endistes koloniaalvaldustes. Sellega prooviti testida vastaspoole tugevust,
mingis ulatuses katsetati nendest väiksemates konfliktidest uut relvastust (NL peamiselt Aafrika kodusõdades,
USA Vietnamis).
+ mida veel vahel rõhutatakse erinevates käsitlustes:
annaabi.ee 
