Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
mineviku-vormis "-vad" lõpu kasutajaid (tulivad, olivad). Mäe arvas, et see on tema
pilkamiseks lehte pandud. Järgnes Postimehe toimetuse "tuulutamine", kuulekamate
toimetajate ametissepanemine. Otsiti saksameelne peatoimetaja Ernst Wolke, kelle
arvates tuli hakata Eestit üles ehitama vaid juhiprintsiibil. Kuldkepi palgatud
ajakirjanikud vallandati.
Saksa sõjaväevõimule allunud "Linna Teataja" Tallinnas oli nii saksa- kui eestikeelne
väljaanne, mis allus saksa sõjaväe Propagandastaffel Estland'ile, kus puudusid
keeleoskajad. Endine Riikliku Propagandatalituse informatsiooniosakonna juhataja
Ilmar Raudma sattus sinna korraks tööle ning püüdis oma ülesannetes ajakirjandust
abistada, kus vähegi võimalik. Tal õnnestus sellest ebameeldivast ametist peagi
vabaks rabeleda.
2. detsembrist 1941 hakkas Linna Teataja asemel ilmuma "Eesti Sõna".
Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe tahtis omapoolset kontrolli eesti lehtede üle. Neid