Ajaloo uurimustöö
Lätlastel läks teisiti. Kui rinne 1915. aastal Riiale
ohtlikult lähedale jõudis, värskeid reserve sakslaste peatamiseks aga nappis, lubati
moodustada läti vabatahtlikest eraldi pataljone, mis laienesid läti kütidiviisiks. See oli kogu
vene armee paremaid väekoondiseid, mis paisati ikka kõige raskematesse rindelõikudesse ja
kandis ränki kaotusi. Seetõttu muutusid sõjakoledused läti küttidele eriti ruttu tuttavaks ja
hiljem langesid enamlaste propagandaseemned nende juures juba hästi ettevalmistatud
pinnasele. Hilisemas Vene kodusõjas võitlesid läti kütid erakordse vaprusega punaste poolel.
Eestlastel esialgu oma rahvaväeosi polnud, ehkki asja arutati, ja kaotused jäid tänu sellele
suhteliselt väiksemaks. Eesti poliitikud olid sellal veel oma rahvusväeosade loomise vastu.
Siiski näitasid eestlased end kõikjal heade sõduritena. Me elame maailma nurgas, kus selles
annaabi.ee 
