gaasikaitse, transport, tagala, toitlustus ja propaganda. Esimest korda oli kasutusel raadioside. Õppusel matkiti päris sõda, milles tegutsesid koos nii jalavägi, ratsavägi kui ka masinad. Manöövreid oli jälgimas Kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner, Kaitseliidu ülem Johannes Orasmaa, erinevad kõrgemad ohvitserid, ministrid ja ka ajakirjanikud nii Eestist, kui välismaalt. ·Seltskondlikud tegevused-Seltskondike tegevuste korraldamisega tegeles põhiliselt propagandaosakond, mis loodi enamikes malevates 1926.aastal. Nende ülesandeks oli lähendada Kaitseliitu tavakodanikule ja seletada ka riigikaitse vajadust. Propagandaoskonna üheks tegevuseks oli ka malevate tavade kujundamine. Näiteks: Langenute austamine, tähtpäevade pühitsemine, koorid, orkestrid, näiteringid, maleva ajaloo säilitamine ja muu selline. Ka hoolitses propagandaosakond selle eest, et meestel oleks moraal kõrge ja vastas ka Kaitseliitu halvustavatele kirjutistele.
ajalehte parteikomitee. Parteitöö puudustest tohtis tema häälekandja kirjutada parteikonverentside või pleenumite ülevaadetes, kui delegaadid sellekohaseid kriitilisi märkusi teevad. See pidi olema kooskõlas nn demokraatliku tsentralismi põhimõttega, sest konverents või pleenum oli kõrgeim partei organ. Sealne kriitika võis lehte minna. Igapäevase kontrolli ja abistamise jaoks oli parteikomiteedes ajakirjandussektor või agitatsiooni- ja propagandaosakond. Ajakirjanikud pidid kõndima nagu noateral, üsna ootamatutel põhjustel võidi lihtsalt töölt vallandada (ehkki seda aegajalt maskeeriti omal soovil lahkumiseks). Näiteks on oma mälestustes kirjutanud Valga ajakirjanik Viktor Kollin, kuidas tema vabastamiseks ettekäänet otsiti, kuna ta korjas materjali ühe lugeja kirja lahendamiseks ja teema käis mingi parteifunktsionääri au pihta. Kollin tabati oma toimetuses Ameerika Hääle kuulamiselt ja sellest piisas tema vallandamiseks
annaabi.ee 
