Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Ajakirjanduse osakonnas võeti 1980.
aastal vastu eetikakoodeks (vt joone all), mis jäi ainsaks ja ühendavaks koodeksiks
eesti ajakirjanike jaoks. Koodeksis rõhutati inimlikke ja elukutselisi väärtusi.
1995. aastani oli ajakirjandus humanitaarteaduste osa, järgmisest aastast aga ühines
sotsiaalteaduste teaduskonnaga.
Toimetuste töökorraldusest
Toimetustes osakonnad jagunesid kas eluvaldkonniti (põllumaj, tööstus, kultuur),
funktsiooni osas (kirjade osakond, propagandaosak) või zanri järgi
(publitsistikaosakond). Olulisemateks oli lugeja jaoks kirjade osakond, partei jaoks
partei elu osakond. Osakondades olid tööl nn kirjanduslikud kaastöölised, kes allusid
osakondade juhatajaile.
Toimetustes kasutati ka nn kollektiivse juhtimise vorme, näiteks toimetuse
kolleegiumid.
Väga oluline oli nõukogude ajal töö kirjadega. Pikka aega hinnati toimetuse tööd just
selle järgi, kui palju kirju ta sai. Kirjade osakond suunas kirjad vastavatesse
annaabi.ee 
