Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
1935 anti ööpäevas saateid eetrisse 8
tundi.
Raadiokuulamine nõudis aga aparaati, see omakorda eeldas elektri või patareide
olemasolu. Maapiirkondades oli raadiokuulamine kallis lõbu. Peale selle pidid
raadioaparaatide omanikud tasuma abonementmaksu. Neile pidurdavatele teguritele
vaatamata sai raadiost rahvuse ja kultuuri arendaja, infoedastamine kui suurim raadio
eelis teadvustus alles hiljem. Nõukogude pööre ja saksa okupatsioon kasutasid raadiot
propagandamasinana. 1944. aasta Tallinna pommitamise käigus hävisid Estonia teatri
ruumides tegutsenud ringhäälingu tehnika ja salvestised enamuses.
Nõukogude algusaastatel oli raadio tugeva tsensuuri all. Ühtegi intervjuud ei
tehtud vahetult, kogu teksti pidi ajakirjanik varem valmis kirjutama ja
esinejal jäi üle see vaid ette lugeda. Sellistest kurioosumitest võib lugeda
raadioajakirjanike mälestustest. Nii nagu ühiskonnas jää sulama hakkas,
elavnes ka raadio
annaabi.ee 
