Tiit Lauk humanitaar
kindlat muusikastiili (Bruér 1998: 65). 53 Eeltoodud ülevaatest võib jääda mulje, et džässi
areng Rootsis toimus ülisoodsates tingimustes ja täiesti takistusteta. Nii lihtne see siiski
polnud – 1920. aastatel käis tõsine vaidlus džässi üle, Rootsi Muusikute Ühing (edaspidi
RMÜ) nõudis valitsuselt “sellise haigusetekitaja” keelamist. 1930. aastail üldine arvamus
siiski muutus ja RMÜ organiseeris isegi rootsi džässi propagandakontserte (Jätte-Jazz-
Konsert). Esimene neist toimus 7. märtsil 1930, kui Stockholmi Kontserdimaja Suures (Stora)
saalis esines 64-meheline orkester 7 erineva dirigendi juhatusel (Bruér 1998: 50). Sellise
kardinaalse muutuse RMÜ seisukohtades põhjustas helifilmi tulek (Bruér 1998: 67).
Bigbändide ajastu Rootsis algas 1930. aastal, kui Håkan von Eichwald asutas esimese pikemat
aega koospüsinud bigbändi, mis sai paari aasta pärast tuntuks üle Euroopa. 1930. aastate
annaabi.ee 
