Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
lugejate jaoks ära märgistama Saksa propaganda sundmaterjali.
Kõige saksameelsemaks osutus "Tallinna Päevaleht", mida rahvasuu varsti "Juudase
leheks" hakkas nimetama. "Päevalehte" otsustas ühisus saksa okupatsiooni päevil
mitte välja anda.
Saksamaal toimus novembris riigipööre, mille järel olukord Eestis taas muutus. Eesti
Ajutine Valitsus kehtestas sõna- ja trükivabaduse, 18. novembril teatati Ajakirjanduse
Büroo loomisest, mis oli Eesti Vabariigi esimene propagandainstitutsioon. 27.
novembril 1918 võttis Eesti valitsus vastu trükiasjade ajutised määrused, mis oli
põhimõtteliselt Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 1917. a kevadel kehtima hakanud
trükiseaduse Eestile kohandatud variant.
Vabadussõja ajal kehtis eesti lehtedele sõjatsensuur. Eesti vägede ülemjuhataja
kindral Laidoneri sundmäärusega 5. jaanuarist 1919 kontrollis sõjatsensuur
sõjaväeosade, sõjaväelaste ja manöövritega seotud teavet trükistes ja
rindekirjavahetust