Kolme erineva vedeliku mõju toorele munale
Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape stabiilses olekus. Aine reageerib enamiku
metallidega, karbonaatidega, hüdroksiididega, oksiididega ja fosfaatidega.
Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi lämmastikhappega, alkoholidega, oksüdeerijatega,
ammooniumnitraadiga ega peroksiididega.
Äädikhappe happe dissotsiatsioonikonstant Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1.75 ×
10-5. [https://et.wikipedia.org/wiki/Etaanhape]
1.3 Õunamahl
Õunamahl sisaldab maloonhapet ehk propaandihapet (õunhapet) HOOC-(CH2)-COOH. See
kuulub dihapete rühma. Dihape ehk dikarboksüülhape on orgaaniline hape, millel on kaks
karboksüülrühma. Üldiselt käituvad dihapped keemilistes reaktsioonides samamoodi kui ühe
karboksüülrühmaga monohapped. Teine karboksüülrühm ioniseerub mõnevõrra raskemalt kui
esimene, kuna anioonide deprotoniseerimine nõuab rohkem energiat kui neutraalsete
molekulide puhul. [https://et.wikipedia.org/wiki/Dihape]