Realism Eestis
kõik on ju inimlikult mõistetav ja aruka naise seisukohast mitte liiga traagiline. Muudkui minu heal
poisil peaks nüüd julgust olema seda naerdes üles tunnistada. Ta võib ju natuke punastuda ma pööran
silmad ära.
Leo (pehmelt). Ma arvan ikka veel, et sündsam oleks, kui jätaksime selle kõneaine praegu puutumata.
Lilli. Soo? Noh, me võime ju ka millestki muust kõnelda. (Väike vaheaeg.)
Mul oli eile ja täna mahti eneste olukorrale proovivat pilku heita ning üht meie tähtsat otsust
revideerimisele võtta. Kas tead, missugust? (Jääb Leo vastust ootama.)
Leo (vaikib).
Lilli. Ma leidsin, et meie oma tugikohaks, oma tulevaste operatsioonide baasiks, mitte provintsilinna
ei või valida me peame pealinna valima. Siin kolkuksime vaimliselt varsti, sinu nime ja isiku ümber
hakkaks kodususekoorikut kasvama Aga istu ometi, Leo!
Leo (võtab diivani teises otsas istet.)
Lilli
annaabi.ee 
