Eesti uusaeg (1710-1900)
Selles segakomisjonis oli reformimeelseid esindamas taas
Fälkersahm ning samuti reformimeelne Samson von Himmelstierna. Töötatakse välja
uus talurahvaseaduse projekt, mis paljuski sarnaneb 1842. aasta ideedega. See projekt
läheb arutlusele ja Liivimaa 1847. aasta Maapäev võtab ka selle projekti niiöelda
vastu. 1849. aastal kuulutab Nikolai I ka selle välja. Siinkohal tuleb silmas pidada, et
seadus kehtestatakse ainult Liivimaa jaoks, Eestimaa jaoks ei muutu midagi. Oli
paljuski prooviseadus, pidi esialgu kehtima ainult kuus aastat. Sisu: seaduse kohaselt
pidi kogu põllumajanduslik maa kuuluma mõisnikule, kuid tuli õiguslikult jagada
kahte ossa: mõisamaa (tugineda tuli 1804. aasta katastri andmetele) ning talumaa
(vakumaa). Talumaa jaotati omakorda kaheks tervikust võeti maha üks kvood (?)
(kuuendik). Seda võis ära võtta, ülejäänut ei tohtinud mõis puudutada. 1849. aasta
seadus näeb ette ühe revolutsioonilise sammu, kuid see tegelikkuses ei jõustunud