Ooper 19. Triin Kont sajandil Prantsuse ooper Prantsuse ooper Pealinn Pariis oli rahvusvaheline ooperikeskus 19. saj esimesel poolel tegutsesid seal ooperiteatritena: oPariisi Ooper (tõsine) oKoomiline Ooper (19. saj keskel kujunes välja operett (Offenbach) oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele Georges Bizet (1838 1875)
seinte vahel Wagneri ja Verdi oopereid ning et esimesed Puccini-etendused Eestis toimusid ka siin, tollases Tallinna Saksa Teatris. Tänapäevasest erines lavastuse väljatoomise praktika eelkõige kiiruse poolest. Proovid kestsid kõigest kolm kuni neli nädalat (praegu vähemalt kaks kuud). Keskpärasema dramaturgia ja jantide väljatoomisele kulutati vähem, klassikale ja kaalukamale materjalile rohkem aega. Kuna saksakeelsesse repertuaari valiti vaid kergemat dramaturgiat, siis olid prooviperioodid lühikesed. Näitlejad õppisid tekstid pähe, lavastaja näitas misanstseenid ette, kuulas siis edasi peamiselt teksti ja toonimuutusi ning laval poimuvale erilist tähelepanu ei pööranud. Tehti kolm peaproovi. Esimeses proovisid näitlejad kostüüme ja grimmi, dekoratsioon oli esimest korda täies mahus kohal. Teiseks peaprooviks tehti neis vajalikud parandused, näitlejad hakkasid kujundusega harjuma ning kolmas peaproov toimus juba etenduse korras
annaabi.ee 
