pinge. Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Ühe tarviti lõpp ühendatakse teise tarviti algusega jne. Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega Ue=Uf ÜLESANNE: U=500V C= 5MF Q=? Q=U*C=500*5=2,5mC(milli) 2.1 Elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge Elektrivälja tugevus- igas väljapunktis iseloomustab elektrivälja intensiivsust elektrivälja tugevus E. Väljatugevuseks mingis punktis nim. sinna punkti paigutatud proovilaengute mõjuva jõu ja selle laengu väärtuse suhet E=F/q q- proovilaeng F- jõud E=U/d U- pinge d- väljajoone suunaline kaugus. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Väljatugevuse vektori suund ühtib positiivsele proovilaengule q mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja potentsiaal- elektrivälja mingisse punkti viidud proovilaeng q omandab potentsiaalse energia, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. =A/q A- töö q- laeng - potentsiaal
selle proovikeha massiga. F g . m Analoogiliselt võib interpreteerida ka Coulombi seadust. Vaatleme elektrilist jõudu, millega mingi punktlaeng Q mõjutab tema läheduses paiknevasse ruumipunkti P asetatud proovilaengut q. See jõud kui vektor avaldub r Qq FF r. r 4 0 r 3 Siin r / r on radiaalsihiline ühikvektor. On näha, et erinevate proovilaengute asetamisel punkti P jääb jagatis F E (10.2) q alati konstantseks ja me võime selle defineerida kui elektrivälja tugevuse vektori, mis ei sõltu proovilaengu suurusest. Elektrivälja tugevuse ühikuks on üks njuuton kuloni kohta. Elektrivälja tugevuseks mingis ruumipunktis nimetatakse sellesse punkti asetatud
annaabi.ee 
