Maandamiseks nimetatakse laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga. Joonis 3 Elektriväli Elektriväli ümbritseb elektrilaenguga kehasid ning vahendab laeud kehale vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväljal on energia. Joonis 4 Kui positiivse laengu Q elektrivälja asetada väikesi positiivseid proovilaenguid, tõukuvad need laengust Q eemale. Elementaarlaeng. Keha elektrilaeng Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses olevat elektrilaengut. Keha elektrilaeng on põhjustatud elektronida ülejäägist või puudujäägist kehas võrreldes neutraalse kehaga. Elektrilaengu tähiseks on q ning ühikuks on 1 kuulon, lühendatult 1 C. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkorde q = ± n e. Elementaarlaengu tähis on e. Kõige väiksem võimalik laengu väärtus on 1 e = 1,6 * 10-19 C.
lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab joone igas punktis elektrivälja tugevuse suunda. Jõujoonte tihedus on suurem seal, kus elektrivälja tugevus on suurem. Juhul kui on tegemist kahe isenimeliselt laetud paralleelselt asetatud plaadiga, siis nende plaatide vahel olevad jõujooned moodustavad mõlema plaadi vahel ühtlase ehk homogeense välja. Kui paigutada välja ühte ja samasse punkti üksteise järele erineva suurusega proovilaenguid, kusjuures järgmine on eelmisest 2, 3, 4, ....jne. korda suurem, siis ka proovilaengule mõjuv jõud on 2, 3, 4, ... korda suurem. Seega jõud on võrdeline proovilaengu suurusega. See järeldub ka Coulumb`i seadusest. Kuidas me ka ei muudaks proovilaengu suurust jääb talle mõjuva jõu ja laengu suuruste suhe antud välja punkti jaoks muutumatuks. F / q = 2F / 2q = 3F /3q = ............ = const.
annaabi.ee 
