Retsensioon etendusest Ajarefrään
lady Helle Laasi monolavastus, kus mälupildid elustusid ja värvilisest hämarusest kerkis esile
ootamatuid kohtumisi. Lavastus põhines armastatud nukunäitleja autobiograafilistel ning
avaldatud ja avaldamata ilukirjanduslikel materjalidel.
Kõik algas sellega, kui Helle oli veel noor. Ta mängis oma nukkudega ning mõne hetke pärast
istus mingisuguse mootorratta peale ning sõitsid sellega mööda tema eluteed edasi. Helle oli
oma 20. aastate alguses, kui ta kutsuti nukuteatrisse prooviesinemisele. Tal läks hästi ning
tolle aja nukuteatri teatrijuht kutsus Helle nukuteatrisse näitlejaks. Tal oli palju esinimesi üle
Eesti. Rahvale ta loomulikult väga meeldis. Ta käis aastate jooksul väga palju esinemas ning
nende esinemiste vahel käis ta erinevates baarides ja mujal aega veetmas. Jäi mulje, et ta on
justkui sübariit, kuid väga kiire elutempoga. Talle tekitas see kiire elutempo stressi ning
lõpuks ta enam ei jaksanud seda taluda