nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber.1876. aastal sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see „Parsifalis“ kristalliseerus, jõudis Nietzsche vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt „pidumängu“, tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.22. mail 1888 oleks 5 aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75- aastaseks. Selle aastapäeva puhul avaldas Nietzsche raamatu nimega „Wagneri juhtum. Muusikuprobleem“.Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt.1901. aastal ilmus Nietzsche
millele on puurõngad paremini loetavad ja puit pehmem töötlemiseks. Seejärel asetasin nad metallist alusele, mille vahele sain nad kinni keerata. Kuna proovid olid tulnud otse puurimisest ja neid töödeldud ei oldud siis tuleb neid natuke lihvida, mille puhul mina kasutasin nuga, et võtta proovilt ümarus ja anda parem loetavus sileda pinna abil. Vajadusel tegin proovide lugemiseks ettevalmistatud pinna ka kriidiseks, et aastarõngaid paremini esile tuua. Peale seda oli võimalik proovidelt aastarõngaid välja lugeda. Ilma eelneva töötlemiseta oleks olnud väga raske proovidelt üldse midagi välja lugeda, kui mitte öelda võimatu (vähemalt antud puiduproovidest, kus aastarõngad olid väga tihedalt ehk juurdekasvud väikesed). Mändide juurdekasvu proovide mõõtmine käis mõõtelaud LINTAB-i abil, mis koosneb vändast ning mikroskoobist. Vända abil saab käsitsi mõõtealust koos sinna pandud valmis prooviga liigutada ja läbi mikroskoobi loendada aastarõngaid