Mullateaduse loengud
põhised veätiskaardid koos andmebaasiga. Esmalt tuleb eraomandi omanik esitama avalduse, et
tema muldadelt proove võetakse. Seejärel minnakse proove võtma mullapuuriga, enamasti
käsipuuriga. Proov pannakse karpi, proov saab orginaalse numbri. Seejärel saadetakse laborisse,
määratakse vastavad parameetrid. Kõigi proovikohtadele määratakse geograafilised koordinaadid,
millele antakse samad numbrid, mis proovidelegi. Seejärel suunatakse proovi tulemused ja
asukohtade kaart serverisse, kus need kokku pannakse luuakse väetistarbekaart.
Väetistarbekaart on loodud nii, et kui mingi põlluosa on punane, siis on sellel põllul vastava
elemendi sisaldus nigel tuleb reguleerida (näiteks kaaliumi kaardi puhul kaaliumit vähe, tuleb
kaaliumväetist anda), kui roheline, siis on seal sobiv kogus antud ainet olemas ning paari aasta
jooksul sinna midagi anda pole vaja