Heterotroof loom, kes saab elada tänu sellele, et sööb kedagi teist Salumetsa toiduvõrgustik: Arukask A kasevaksik H metsvint kährik hunt Harilik vaarikas A võrgendikoi H - ööbik mäger rebane kassikakk Salusammal A põder H Harilik tamm A pähklikärsakas H sinitihane kährik metssiga 3. loeng Populatsiooni iseloomustavad: Arvukus/tihedus indeks isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad) Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne Allelopaatia keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud Amensialism üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni mõlemale kasulik aga mitte vajalik Mutualism mõlemale kasulik ja vajalik Organisme looduses mõjutavad: Abiootiline ehk eluta keskkond Biootiline ehk elus keskkond
ainult mõningad näited Ida-Virumaa põlevkivi paasil töötavatest ettevõtetest. Proovialadeks võetud rabadest kaks (Puhatu, mis on joonisel märgitud punase täpina ja Kõrgesoo, mis on rohelise täpiga) asuvad Balti ja Eesti elektrijaama vahetus lähedus. Kolmas raba (Selisoo, mis on joonisel märgitud helesinise täpina) on suurematest saastajatest veidi kaugemal Mäetaguse läheduses. Joonis 3. Proovialad ja neid ümbritsevate tööstuste asukohad Eesti kaardil. Allikas: Maa- ameti geoportaal Esialgu tutvusin seniste uuringutega, kus täheldati rabamändide juurdekasvu suurenemist aluselise õhusaaste tõttu. Uuringud on näidanud, et 1960-nendatel hakkas puude juurdekasv suurenema (Kaasik et al 2008: 76), sest 1959. aastal lasti käiku Balti ja 1973. aastal Eesti elektrijaam (Eesti Energia). Seoses esmalt Balti ja siis Eesti elektrijaama
annaabi.ee 
