Füüsikaline keemia
V — puhverlahuse ruumala
∆pH — pH muut
kasutuspiirkond — määratud puhverlahuses oleva nõrga happe või aluse
dissotsiatsioonikonstandiga. Arvuliselt pK kaudu. Lihtsates puhverlahustes on kasutuspiirkond 1…
1,5 pH ühikut pH väärtuses. Mitmekomponentsetes puhversüsteemides on kasutuspiirkond palju
laiem.
Arrheniuse teooria:
Happed on ained, mis vesilahuses annavad H+-ioone, alused annavad vesilahuses OH‾-ioone.
Brønstedi prootonteooria:
Happed on prootonidoonorid, alused prootoniaktseptorid. Aluseks võib olla igasugune aine, ühend,
mille välisel elektronkihil on vaba elektronpaar ja mis suudab siduda prootonit. Igale antud happele
vastab mingi kindel alus. Need on omavahel seotud protoneetilise tasakaalu kaudu: AH↔A‾ + H.
Selliseid alust ja hapet nimetatakse seostatud alus ja hape ehk konjugeeritud alus ja hape.
On selliseid ühendeid, mis olenevalt tingimustest võivad käituda kas happe või alusena: